7. Tunni materjal

Siin on 7. tunni materjal koos  teemakohaste linkidega.

Valikaine kursuse 7. tund_12.03.2013

Reet Aus  räägib “Tähelaevas” taaskasutusmoest – disainist.  Väga huvitav vaatamine/kuulamine !

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=136522

Vahendas Liina

Oma karbiga poodi?

Pildi allikas: http://www.bioneer.ee

Eelmise tunni ühe grupi teemaks oli pakendijäätmete vähendamine. Rääkisime ka sellest, kas oleks võimalik toitu osta oma karbiga ning miks seda üldjuhul ei lubata.

Bioneer tegi katse ning uuris lähemalt, kas on võimalik oma karbiga toitu osta.

Loe lähemalt!

Vahendas Terje

4. tunni materjal

Siin on neljanda tunni materjal koos teemakohaste linkidega:

ROHELISEST MÕTTEVIISIST ja TARBIMISEST.

 

Toidupangast ja toidu raiskamisest Eesti kontekstis

Pildi allikas: http://www.jeddahbeautyblog.com

Jeremy Seifert´i film “Dive! – Living off America´s waste” demonstreeris ehk liialt naljatades seda, kuivõrd palju korralikku toitu leiab iga päev tee prügikasti, samal ajal kui paljud inimesed siin ilmas peavad tundma nälga. Samas ei keskendunud film vaid sellele, et prügikastist hangitud toidu baasil uhke söömingu korraldamine on lahe ja pealegi üsna odav lõbu, vaid juhtis tähelepanu kogu meie toidutootmise ja -jagamise süsteemi ebakõladele, inimeste  priiskavatele harjumustele ning vähestele teadmistele toidust. Filmi tegevustik leidis aset Ameerikas, täpsemalt Los Angeleses. Esialgu võib tunduda, et need teemad on kuidagi kauged ja ei puuduta meid – eestlasi – kuid siinkohal peame kahjuks eksima.

Maaleht kirjutab (2012), et Euroopa Liidus läheb keskmiselt raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidust, st 89 miljonit tonni aastas, mis teeb 179 kg ühe elaniku kohta. Üks täis kartulikott kaalub ca 56 kg – see teeb siis 3 kotitäit ja nii iga inimese kohta! Majapidamistes läheb sellest kogusest kõige enam raisku (42%). Seega ei ole see ainult kaubanduskettide või restoranide mure, vaid igaühe mure.  Toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui rikkamates Lääne-Euroopa riikides. Samas arvab Toidupanga juht Piet Boerefijn, et oleks ekslik mõelda, et Eesti kodud väga drastiliselt Euroopa keskmisest erineks. Ka meil visatakse ära märkimisväärne kogus kasutuskõlblikku toitu. Võrreldes Lääne-Euroopaga on lihtsalt meie sissetulekud ja toidukulud väiksemad, tarbija kokkuhoidlikum ning toidu äraviskamist esineb seetõttu ka  harvem.

KohalikuInfoKeskuse kodulehel (2012) on kirjas, et pea kolmandik tarbijatest viskab toitu ära, sest “parim enne” või “kõlblik kuni” kuupäev on möödus, pakend jäi avamata või poolikuks (33%), samuti ei soovitud mitu päeva järjest süüa sama toitu (32%) või toit ei sobinud mõnele pereliikmele (31%). Mõneti näitab see teatavat ükskõiksust ning teadmatust. Inimesed usaldavad pigem silte, mis ütlevad, kas toit on hea või mitte. Ka vanaemade tarkusest on ehk vajaka – näiteks piim, mis on ületanud tähtaja, sobib hästi veel pannkookide tegemiseks jne.

Eestis, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, tegutseb toidupank, mis kogub tasuta toitu, et anda see ära tasuta peredele, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda. Toitu jagamiseks saadakse poekettidelt, otse tootjatelt ning põllumeestelt. Toidupanga laiemateks eesmärkideks on võidelda vaesuse vastu ning selle nimel, et toitu vähem raisataks. Ka Tartus on olemas toidupank, mille töö põhineb vabatahtlikkusel. Ühes kuus abistatakse 200-270 leibkonda (u 800-1000 isikut), tehes nädalas umbes 150 toidupakki. Näiteks 2010. aastal jagati laiali kokku ligikaudu 12 tonni toiduabi.

Loe siit ka rahvatarkusi, kuidas jätta toiduained raiskamata!

Veel huvitavat lugemist!

 

Allikad:

Toidu äraviskamisest Eesti peredes. KohalikuInfoKeskus, 31. jaanuar 2012.

Toidupank: Toidu äraviskamine on Eestis suur probleem. Maaleht, 27. jaanuar 2013.

 

Mõtted koondas kokku Terje.